Lección 5 - La vida de las mariposas

De CNB
Ir a la navegación Ir a la búsqueda
Busca en cnbGuatemala con Google

Español | K'iche' | Mam

Q’ij 1 Ktzijob’ex le wachib’al (Tzijonem)[editar | editar código]

Tiempo Verde.png
30 minutos

Uwokik[editar | editar código]

  • Todavía no muestre el cartel. Tape con un pedazo de papel cada uno de los dibujos.
  • Diga a sus estudiantes: Chna’taj chi wech che we tijonik ri’ xuquje’ pa nik’aj chik are ksuk’umax le usak’ajil tzijonem kuk’ nik’aj winaq chik... ¡Pa ri qak’aslemal nim upatan tzijonem kqakojo are chi’ kujtzijonik!

Pa ri tijonik[editar | editar código]

  • Destape el primer dibujo (los huevos) y diga: Chitzalij uwach ri k’otow chi’aj’ ¿Jas wa’ we ri’?
  • Diga a los estudiantes: Chiwoko iwib’ pa k’ulaj xuquje’ chitzalij uwach le k’otow chi’aj. ¿Jas kichomaj ri kalax pa taq we saqmo’l?, ¿Jas kqil na chi uwach le ukab’ wachib’al? Deje que los estudiantes conversen.
  • Después de tres minutos, diga: Chanim chitzijoj le ino’jib’al kuk’ le iwachi’l.
  • Destape el segundo dibujo (el gusano) para que lo vean, y pregunte: ¿Le wachib’al kuk’utwachij le xichomaj?
  • Luego, diga: Pa k’ulaj chitzalij uwach ri k’otow chi’aj, ¿Jas tajin kk’ulmataj pa le wachib’al? ¿Jas kqil na pa le urox wachib’al? Deje que los estudiantes conversen.
  • Después de tres minutos, diga: Chanim, chitzijoj le ino’jib’al kuk’ le iwachi’l.
  • Destape el tercer dibujo (el capullo) para que lo vean, y pregunte: ¿Le wachib’al kuk’utwachij le xichomaj?
  • Luego, diga: Pa k’ulaj chitzalij uwach ri k’otow chi’aj. ¿Su tajin kk’ulmataj pa le wachib’al? ¿Su kqil na pa le ukaj wachib’al? Deje que los estudiantes conversen.
  • Después de tres minutos, diga: Chanim, chitzijoj le ino’jib’al kuk’ le iwachi’l.
  • Destape el cuarto dibujo (la mariposa) para que lo vean, y pregunte: ¿Le wachib’al kuk’utwachij le xichomaj?
  • Luego, diga: Pa k’ulaj chitzalij uwach ri k’otow chi’aj. ¿Jas tajin kk’ulmataj pa le wachib’al? Deje que los estudiantes conversen.
  • Después de tres minutos, diga: Chanim, chitzijoj le ino’jib’al kuk’ le iwachi’l.

Upajik eta’manik[editar | editar código]

Durante la clase, observe qué estudiantes participan y quiénes no lo hacen. Observe cómo interactúan las parejas. Escuche si usan enunciados completos y si emplean bien los tiempos verbales. Motive la participación de todos; cuide que participen tanto los niños como las niñas.

Q’ij 2 Utzijobexik le jalwachinem (Tatb’exik, tzijonem xuquje’ b’anik)[editar | editar código]

Tiempo Verde.png
30 minutos

Pa ri tijonik[editar | editar código]

VOCABULARIO
Letras k'iche'.png

Ch’ilakan Oruga
Je’l Bonito
K’ak’ Nuevo
Nuxik’ Mi ala
Pepe Mariposa
Saqmo’l Huevo
Waqan Mi pie

  • Muestre a los estudiantes el cartel completo y dígales: Kqatzijoj uk’aslemal le pepe. Xuquje’ kqakojo jujun taq tzij: saqmo’l, alaxik, ch’ilakan, xq’el, jalwachinem.
  • Actúe las palabras y señálelas en el dibujo.
  • Diga: Chanim, ix kiya’ ub’ixik ronojel le jalwachinem. Chikojo’ le wachib’al chi kijujunal, xuquje’ chikojo’ tzij kuya ino’jib’al rech kixq’ax pa jalajoj taq chomab’al chik; jacha’ ne’: Nab’e, k’ate k’uri´, xuriq k’ut, chi uk’isb’alil. Chimaja’ ub’ixik: Nab’e, le saqmo’l kya’ox kanoq pa uxaq q’ayes. Xuriq k’ut kalax loq le ch’ilakan, karapun taj xarumal maj uxik’. K’ate k’uri’ le ch’ilakan xupis rib’ pa le xq’el rech kujalwachij uwach...
  • Diga: Chanim chitzijoj le jalwachinem pacha’ ix pepe; utz kimaj ub’ixik. Nab’e, xinmaj loq le nuk’aslemal pa jun saqmo’l nak’al chi uwach jun uxaq q’ayes. Sib’alaj injat’al, k’ate k’uri’, xinalax le nub’anikil pacha’ jun rax ch’ilakan. Rech kinb’inik rajwaxik…

Upajik eta’manik[editar | editar código]

Durante la clase, observe las habilidades de los estudiantes para describir el proceso que escucharon con vocabulario y enunciados nuevos. Observe si usan las palabras de enlace pedidas (primero, entonces...). Si tienen dificultades, tome unos minutos para modelar y explicar lo que deben hacer.

Q’ij 3 B’ix (Tzijob’al xuquje’ uya’ik kiq’ij)[editar | editar código]

Tiempo Verde.png
30 minutos
Herramientas Verde.png
Una canción (puede ser la incluida en esta lección. También, puede incluirle cambios).

Pa ri tijonik[editar | editar código]

  • Diga a sus estudiantes: Kqab’ixoj jun b’ix. Kinb’ixoj jun q’e’t, ix kitzalij uwach. Kib’ano ri kub’ij ri b’ix. Kqamaj b’ik...
El maestro dice y los estudiantes repiten. Gestos
In jun saqmo’l pa jun uxaq q’ayes Hacer un huevo con las dos manos.
kwaj kinrapunik chikixo’l taq roxox. Mover los brazos para volar.
Xinalax man k’o taj nuxik’. Abrir las manos y pegar los brazos a los lados.
In jun ch’ilakan xuw k’o waqan. Agacharse y caminar con las manos y pies lentamente.
K’ate k’uri’ xinpis wib’ pa jun je’l xq’el. Mover los brazos alrededor del cuerpo, agacharse y simular estar apretado en un capullo invisible.
Xuquje’ nojim nojim sib’alaj kinjalwachinik. Moverse un poco en el capullo invisible.
Xineloq pa le xq’el ruk’ k’ak’ taq nuxik’. Abrir los brazos como alas y mirarlas con admiración.
In jun pepe, xuquje’ kinrapunik. Empezar a volar por el aula.
  • Pregunte a los estudiantes: ¿Jas ri’ le rapunik?, ¿Su kelwi le tzij jalwachinik? ¿Su rajawaxik chech le ch’ilakan rech kjalwachin pepe?

Upajik eta’manik[editar | editar código]

Durante la clase, observe a los estudiantes que no están participando. Motive la participación de niños y niñas. Si es necesario, introduzca y modele gestos para algunas partes de la canción.

Q’ij 4 B’ix (Tzijob’al xuquje’ uya’ik kiq’ij)[editar | editar código]

Tiempo Verde.png
30 minutos
Herramientas Verde.png
La misma del día 3

Pa ri tijonik[editar | editar código]

Diga a sus estudiantes: Kqakamulij ub’ixoxik ri b’ix rech ri tijonik xq’ax kanoq. Kinb’ixoj nab’e k’ate k’uri’ kib’ixoj ix xaq itukel. Kib’an ri kub’ij ri b’ix. Kqamaj b’ik.

El maestro dice y los estudiantes repiten. Gestos
In jun saqmo’l pa jun uxaq q’ayes Hacer un huevo con las dos manos.
kwaj kinrapunik chikixo’l taq roxox. Mover los brazos para volar.
Xinalax man k’o taj nuxik’. Abrir las manos y pegar los brazos a los lados.
In jun ch’ilakan xuw k’o waqan. Agacharse y caminar con las manos y pies lentamente.
K’ate k’uri’ xinpis wib’ pa jun je’l xq’el. Mover los brazos alrededor del cuerpo, agacharse y simular estar apretado en un capullo invisible.
Xuquje’ nojim nojim sib’alaj kinjalwachinik. Moverse un poco en el capullo invisible.
Xineloq pa le xq’el ruk’ k’ak’ taq nuxik’. Abrir los brazos como alas y mirarlas con admiración.
In jun pepe, xuquje’ kinrapunik. Empezar a volar por el aula.

A la par de cada línea de la canción se incluyen sugerencias de gestos para cada una. Si no quiere usar esta canción puede elegir otra y cambiarle las palabras.

Upajik eta’manik[editar | editar código]

Durante la clase, observe a los estudiantes que no están participando. Motive la participación de niños y niñas. Si es necesario, introduzca y modele gestos para algunas partes de la canción. También, ayúdelos a pronunciar.

Q’ij 5[editar | editar código]

Chak 1. Chi jumul kqaya’ ri uchuq’ab’ xuquje’ utz ub’ixik (Tatb’exik xuquje’ tzijonem)[editar | editar código]

Tiempo Verde.png
30 minutos
Herramientas Verde.png
Papelógrafo o pizarrón, yeso o marcadores.

Pa ri tijonik[editar | editar código]

  • Pregunte a la clase: ¿Kawaj pacha katpe pepe?, ¿Jasche kawaj’?, ¿Jasche kawaj taj? ¿Jasche kawaj xuquje’ kawaj taj?
  • Escriba y/o dibuje las ideas y razones de los estudiantes en el pizarrón. También, las pueden actuar. Si es necesario, pida que elaboren sus respuestas. Por ejemplo, si un estudiante le contesta: Porque quiero volar, pregúntele: ¿Jas kawaj kab’an rapunik?
  • Diga a los estudiantes: Xqata’ k’i taq no’jib’al jujun chikech tz’ib’atal pa le tz’alam tz’ib’ab’al. Chanim, chiya’ chi wach xuquje’ kichomaj su kitzijoj chikech e oxib’ winaq. Chiwoko keb’ q’e’t; le k’o pa wikiq’ab’ kub’i’aj “A” le k’o chi moxq’ab’ kub’i’aj “B”. Chi jujunal kixkanaj chi uwach jun iwachi’l. We man kixtz’aqat taj pa k’ulaj kink’oji’k iwuk’.
  • Cuando ya estén formadas las filas, diga: Kinya’ oxmul rilik chi wech rech kitzalij uwach ri k’otow chi’aj. Ronojel mul k’extal le iwachi’l. Pa nab’e mul kiwil le chomanik tz’ib’atal pa le tz’alam tz’ib’ab’al, pa le nik’aj chik kuya taj kiwilo. Le ukab’ xuquje’ le urox mul kikojo’ le no’jib’al xuquje’ le tzij xkikojo le iwachi’l, chitz’aqatisaj ruk’ nik’aj taq tzij xuquje’ no’jib’al. (cuando llegue a la tercera parte, cubra el pizarrón o papelógrafo).
  • Diga: Le ajtijoxelab’ rech le q’e’t “A”, kkitzalij uwach le k’otow chi’aj. ¿Kawaj katok pepe?, ¿Jasche kawaj?, ¿Jasche kawaj taj? ¿Jasche kawaj xuquje’ kawaj taj? We le utzalim tzij kwaj, on kwaj taj, chikojo’ tzij rech kunuk’ rib’ le ino’jib’al. Jacha’ ne’ le jun chik, k’amb’al no’j: Je’ kwaj kin b’an pepe xarumal kwaj kinwil sib’alaj kotz’i’j. Le jun chik, kwaj taj in pepe, xarumal kinxi’b’ij wib’ kink’uji’k pa le jab’, kkiraq k’ax le je’l taq nuxik’.
  • Después de medio minuto, más o menos, diga: Le tijoxelab’ rech le q’e’t “A” kixq’ax pa jun k’olib’al, rech kk’extaj le ik’ulaj. Le k’isb’al tijoxel rech le q’e’t kaq’ax lo pa le nab’e k’olib’al. Chanim chitzalij uwach le k’otow chi’aj kub’an le iwachi’l. ¿Kawaj pacha katpe pepe?, ¿Jasche kawaj’?, ¿Jasche man kawaj taj? ¿Jasche kawaj xuquje’ man kawaj taj? Chna’taj chi wech jumul knimarisaj le no’jib’al are chi kixch’awik kikoj k’i taq tzij. (utz kiwil le tz’alam tz’ib’ab’al on le perno’jwuj).
  • Después de un minuto, más o menos, diga: Chqab’ana’ oxmul uk’exik k’ulaj. Le tijoxelab’ rech le q’e’t “A” kixq’ax pa jun k’olib’al. Chanim chitzalij uwach ri k’otow chi’aj. ¿Kawaj pacha katpe pepe?, ¿Jasche kawaj?, ¿Jasche man kawaj taj? ¿Jasche kawaj xuquje’ man kawaj taj? Chna’taj chi wech chi ri utzalixik uwach nim jub’iq’ chi uwach le xq’ax kanoq.
  • Haga el mismo proceso promoviendo que los estudiantes de la fila B respondan las preguntas.
  • Seleccione a los niños o niñas que normalmente no participan y diga: Chanim e jujun chi wech kkitzijoj ri kino’jib’al. Recuerde que muchos se sienten más seguros después de haber hablado tres veces con otros.

Upajik eta’manik[editar | editar código]

Durante la clase, manténgase cerca de un estudiante para observar cómo cambia sus ideas con cada pareja. Conforme avanza, felicítelo por sus ideas y por su forma de expresarse.

Chak 2. Uch’ob’oxik b’anowem (Tatb’exik, tzijonem xuquje’ b’anik)[editar | editar código]

Tiempo Verde.png
10 minutos

Pa ri tijonik[editar | editar código]

  • Pida a las parejas que trabajaron en la actividad 1 que se unan a otras dos parejas, de manera que se formen grupos de seis.
  • Diga: Kinb’an jun b’anoj, xuquje’ kwaj chi kich’o’b’o le tajin kinb’ano. Chib’ana’ jun toq’ob’, chitzalij ub’ixik kuk’ tz’aqat chomanik. K’amb’al no’j: Kinchomaj chi at jun ch’ilakan tajin katalex uloq pa jun saqmol.
  • Actúe: Alanik pa jun saqmol, rapunik, wa’ik, xalq’atinik, warik, nik’aj chik.
  • Diga: Jun chi wech kub’an jun b’anoj chaqawach. Xuquje’ kub’ij chi kech le rachi’l we kkich’ob’ ri kub’ano. Kuterne’j ub’anik are taq kkich’ob’ na ri rachi’l.
  • Dele una piedra u otro objeto a cada grupo. Luego, diga: Chanim, chiwoko iwib’ pa waqib’, kib’an je’taq b’anoj, le tijoxel k’o le jastaq ruk’ ri xinya chi wech kub’an jun b’anoj chi kiwach le rachi’l are taq kkich’ob’o xuquje’ kkitzalij ruk’ tz’aqat chomanik.
  • Observe a los grupos y apóyelos, si es necesario.

Upajik eta’manik[editar | editar código]

Durante la clase, observe cómo los estudiantes interactúan en los grupos y si usan enunciados completos para adivinar las acciones y explicar sus respuestas.